Pa señor Koenders: “Refineria Isla i aporte ekonómiko”

Muy destinguido señor Koenders,

Gustosamente Fundasahon Schoon Milieu op Curaçao (SMOC) ke reakshoná riba bo karta “Het Nederlands buitenlands beleid ten aanzien van Latijns-Amerika en de Cariben” di 27 di febrüari 2015 den kua bo ta informá Tweede Kamer tokante Isla.

Isla i Reino Hulandes

Ta konosí ku SMOC a informá Parlamento hulandes i vários gabinete tokante Isla. Parlamento a debatí diferente biaha kaba tokante polushon di medio ambiente pa Isla, asta promé ku a lanta SMOC. E preguntanan semper a varia di e lago di asfalt ku Shell a laga atras ku saber previo di gobièrnu di reino, ku te dia di awe no ker a tuma su responsabilidat p’esei, te ku e míles di persona anualmente ku tin ku hasi un apelashon na salubridat públiko i e 18 hende kada aña ku ta muri prematuramente[1]. E preguntanan hasí den parlamento hulandes ku ta sobresalí mas tantu, naturalmente ta esnan ku Rutte i Leerdamnan a hasi dia 29 di aprel 2008. Nan a duna di konosé ku a violá artíkulo 2 ku 8 EVRM, ku tabatin mal maneho pa loke ta trata Isla i ke e konseho di Rijksminister di e tempu ei, konforme artíkulo 43 di Statüt pa reino hulandes mester a apliká e funshon di garantia. Manera bo sa mashá bon mes esaki nunka no a tuma lugá, debí na e argumento ku Isla ta un asuntu lokal pa pais Curaçao. SMOC nunka no a komprondé e argumento akí, pasobra e aktuashon inhustu di Isla ta algu ku hues a komprobá referiendo na tratadonan di derecho humano, kontrali na otro kaso kaminda sí a pone e funshon di garantia. P’esei SMOC ta gosa ku abo sí ta konsiderá Isla komo un asuntu di reino pa parlamento. Awor e pregunta ta: Dikon abo sí ta konsiderá Isla komo un asuntu di reino i sobrá di e gabinete hulandes no?

Isla i ekonomia

Den bo karta na parlamento bo ta duna vários sifra ekonómiko – i bo ta duna fuente di nan tambe – pero ta remarkabel ku bo no ta duna sifra di e aporte di Isla na e produkto bruto nashonal (PBN). Bo ta skirbi:

De raffinaderij levert een bijdrage variërend van 9 tot 11 % van het BNP van Curaçao en zorgt tevens voor aanzienlijke werkgelegenheid.

No ta menshoná fuente pa bo 9 te 11% pues e argumento ta fofo. Bo por indiká kua fuente bo a usa?

Gustosamente SMOC ta remarká ku, segun e relato di gobièrnu TAC e aporte di Isla na PBN ta 5,3% is.[2] Ademas SMOC a komprondé di parlamentaria Zita Jesus Leito (PAR) ku Banko Sentral di Curaçao ku St. Maarten a hasi un “impact study Isla”, kaminda a kalkulá e aporte na PBN komo 4,4%. Lástimamente SMOC no por haña akseso na e relato akí, pero seguramente abo sí por haña lesa e impact study akí. Bo ta kompartí e opinion di SMOC ku den e asunt akí bo no a òf por a informá parlamento kompletamente?

Bruto no ta neto

Mirando e normanan di i daño na medioambiente pa Isla, no ta sufisiente pa mira e kalkulashonnan bruto manera esun di PBN so. E aporte neto ekonómikamente mirá ta mas relevante, pasobra por ehèmpel pa motibu di e emishon shushou hotèl i hóreka bou di huma ta haña ménos klientela i empresa chikí bou di huma ta sufri di daño na material. Pero mas importante naturalmente ta e míles di persona ku anualmente mester apelá na salubridat i ku ta produsí ménos na trabou pa motibu di e kehonan médiko òf ku asta ta bira persona inkapasitá pa traha. No ta pa nada tòg ku segun Instituto di Salubridat Kòrsou pais Curaçao ta gasta no ménos ku 13.8% di BBP na salubridat anto di e manera ei ta den e tòp 3 di 64 pais ku mas tantu gastu na salú di hende[3]. Bo ta na altura di esaki?

Infrastruktura

Pa loke ta trata e impakto di Isla riba infrasturktura di energia di Curaçao, bo ta duna di konosé ku e suministro di materia prima ta tumá lugá prinsipalmente for di Venezuela. E prosesamentu di e materia ta na Kòrsou. Aki bo por a saña algu for di Zorgen voor Morgen (RIVM, 1988), pero tambe di bo eksperenshanan ku Groningen i Rusia. E prosesamentu di kombustibel fosil ta trese riesgo grandi pa e ambiente (Groningen) i e echo ku un pais no ta soberano pa ku suministro di energia (Rusia) ta bèkfayer ora bo ta depende di régimen dudoso (Rusia). E situashon ku Isla i Venezuela no ta masha otro. P’esei SMOC ke sa dikon bo no ta lucha pa suministrashon di energia duradero pa medioambiente soberano denter di Reino Hulandes. Bo por indiká dikon?

Gustosamente nos ta risibí bo reakshon argumentá riba nos preguntanan akiriba.

Nos ta dispuesto pa duna mas splikashon.

Atentamente,,

 

 

Drs. J.A. Linthorst (miembro di direktiva di SMOC)

Drs. P. van Leeuwen (presidente di SMOC)

[1] Rapport van EcoRYS (2005) dat is verschenen in opdracht van de Curaçaose overheid. Zie http://www.stichtingsmoc.nl/2011/01/onderzoek-telt-dubbel-en-dwars-ecorys-nei-2005/.

[2] http://www.stichtingsmoc.nl/2013/07/rapport-overheidsrapport-tac-april-2013/

[3] http://www.stichtingsmoc.nl/2015/01/uitstoot-isla-enorm-zorguitgaven-curacao-sky-high/

Reacties zijn gesloten